Postimees
1. Eduard Kotšergin, «Trellidega ristitud“ Hendrik Alla. Petrone Print. Kiidab tõlkijat ja toob ära originaali ja tõlke võrdlevad lõigud http://kultuur.postimees.ee/3405491/suureparane-naide-kuidas-poeetiliselt-soimata
2. Diana Gabaldon «Kiil merevaigus» Varrak Jüri Pino, tõlkest ei sõnagi, tõlkija nimi manustes - Lauri Vahtre http://kultuur.postimees.ee/3397137/raske-on-olla-jumalanna
3. Frederic Beigbeder «Oona ja Salinger» Varrak Jüri Pino, tõlkest ei sõnagi, sisututvustust ka ei ole, on hektilised arusaamatud mõttepudemed...Prantsuse keelest Pille Kruus http://kultuur.postimees.ee/3379803/laim-proua-chaplini-pihta
4. Magdeburgi Mechthild, «Jumaluse voogav valgus» ja Meister Eckhart, «Eristamata kõned» Tõnu Lehtsaar, religioonipsühholoog „Omaette väärtus on tõlkija järel- ja saatesõna raamatu kummalegi osale. Tegemist on kommenteeritud tõlkega, mis asetab müstikaraamatu sisu laiemasse konteksti. Ajastuomased seosed, autorite mõtete edasine saatus ja tänapäevane hinnang loovad loetule hariva konteksti. Tõlkija eruditsioon avaldab muljet.“ Hea lühitutvustus, kompetentne ja raamatu ostmisele kutsuv. *Sarjas «Avatud Eesti Raamat». Tartu: Ilmamaa, 2015, 432 lk Tõlkinud Kalle Kasemaa http://kultuur.postimees.ee/3356497/mustika-jaavusest-ehk-keskaegse-loo-kaasaegsest-tahendusest
5. Lois McMaster Bujold «Peeglitants» Jüri Pino, ainult mõtisklused raamatu ainetel, hektilised. Inglise keelest Allan Eichenbaum,Varrak 2015, 528 lk. http://pluss.postimees.ee/3347171/mook-mantel-kosmos-ja-lilled
6. E. Lockhart «Me olime valetajad» Jüri Pino, tavalisele hämule lisaks lõpus lause „Ah, jah, tõlge on väga hea.“ Inglise keelest Pille Kruus, Pegasus 229 lk. http://kultuur.postimees.ee/3274259/arvustus-lugemist-naishuligaanidele
7. «Tummad tunnistajad. Kriminalistika ajalugu» Tiit Kändler, teadusajakirjanik, ei sõnagi tõlkest. Tõlkinud Lauri Laanisto, AS Äripäev, 2015 http://kultuur.postimees.ee/3205941/kriminaalne-teadus
8. Michael C.Corballis, Uitav meel. Mida teeb omapead jäetud aju? Tõlkinud Vahur Lokk, AS Äripärv, 2015, 190lk , arv Tiit Kändler, tõlkijast ega tõlkest ei sõnagi. ** http://kultuur.postimees.ee/3196559/uitava-meele-meeletus
9. M. Agejev «Romaan kokaiiniga» Koolibri. 168 lk. Tõlkinud Kaspar Jassa, Arv Kadri Hansalu, majandustoimetuse juhataja. Tõlkest polnud sõnagi http://pluss.postimees.ee/3195857/kunagi-see-toenaoliselt-jahmatas
10.«Koer nimega Sam» Edward van de Vendel, Tõlkinud Kerti Tergem, Päike ja Pilv 2015, 112 lk. Arv Kätlin Kaldmaa, tõlkijast ei sõnagi http://kultuur.postimees.ee/3190247/kuidas-taltsutada-koera
11.William Boyd «Üks inimsüda». Inglise keelest Kaaren Kaer Varrak 496 lk, Arv Jüri Pino, paras udu, tõlkest ei sõnagi http://kultuur.postimees.ee/3189419/xx-sajandi-kirjanduslik-ristsona
12.Enrique Vila-Matas "Dublinesk". Tõlkinud Triin Lõbus, Toledo kirjastus 2014, 344 lk, Arv Kätlin Kaldmaa, tõlkest ei sõnagi http://kultuur.postimees.ee/3182447/uhe-mehe-teekond-pariisist-iirimaale
13.David Quammeni «Hüpe» AS Äripäev Arv Tiit Kändler, üldiselt on tema arvustused loetavad ja informatiivsed, tõlkest ei sõnagi http://www.teadus.ee/?p=5191 postimehe linki ei leia!
14.Calia Read «Haruta mind lahti»Tõlkinud Kairi Prints, Kunst, 315 lk. Arv Kadri Hansalu, majandustoimetuse juhataja. Võtmeline: „Selles on kõik, mida heast raamatust oodata: kuum armulugu, kuritegu, psühholoogilised raskused, tõeline armastus ja üllatavad pöörded.„ Ei ole tõlkimisest sõnagi http://kultuur.postimees.ee/3166611/korraga-koitev-ja-motlemapanev
15.James Bowen "Tänavakass Bob" Inglise keelest Elbe Kuldmäe, Ajakirjade Kirjastus, 280 lk. Arv Jüri Pino. Täiesti seosetu iba, tõlkijast ei sõnagi http://kultuur.postimees.ee/3140791/kass-kalkarit-ravimas
16.Andrei Ivanov «Kuutõbise pihtimus» Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg, Kirjastus Varrak, Tallinn, 2015, 272 lk. Arv Tiit Kändler, ei ole tõlkest sõnagi, muidu on ka kuidagi imelik, nagu jupid vahelt puudu. Nad kõik nagu räägiks iseendaga, need arvustajad. http://kultuur.postimees.ee/3133291/tere-tulemast-kuutobilasse
17.Carlos Ruiz Zafon «Marina». Tõlkinud Kai Aareleid. Varrak 2014, 208. Arv Ott Kilust, literaat. Muidu OK, aga tõlkest ei sõnagi. http://kultuur.postimees.ee/3127085/ruiz-zaf-n-kurikaval-alkeemik
18.Rainbow Rowell «Eleanor & Park», Pegasus arv Hanneleele Kaldmaa, ei räägi tõlkest. http://pluss.postimees.ee/3105087/vaart-noortekirjandus
19.Rick Riordan «Percy Jackson ja välguvaras» Inglise keelest Sash Uusjärv, Pegasus 344 lk, Arv Jüri Pino – p. nagu alati, tõlkijast ei sõnagi. http://pluss.postimees.ee/3105095/jumalad-mollavad-ameerikas
20.Leszek Kolakowski «Revolutsioon kui ilus haigus» Tõlkinud Hendrik Lindepuu, Hendrik Lindepuu kirjastus 2014, 379 lk. Arv Martin Luiga – hinnanguline, sisukas arvustus, kuid tõlkijast ei. http://pluss.postimees.ee/3105099/igav-ida-euroopa-vanamees
21.Laila Hirvisaari «Meie, keisrinna» soome keelest Maimu Berg Varrak 436 lk. Arv Jüri Pino. Surra-murra, ei mainita. http://kultuur.postimees.ee/3097511/tsaarimamma-memauurid Pino asjad on mõlemas, postimehes ja kultuur erris, ilmselt vahel sisult samad, aga ei mainita et oleks ühest teise kanditud sisu? Või tundub ainult nii.
22.Enrique Vila-Matas «Pariisile ei tule iial lõppu» Hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid Loomingu Raamatukogu nr 35–38/2014 SA Kultuurileht, Tallinn, 184 lk. Arv Tiit Kändler, norm arvustus, tõlkest ei ole ridagi. http://pluss.postimees.ee/3080543/kirjandusel-ei-tule-algust-ega-loppu
23.Tim Stevens «Rotipüüdja» Inglise keelest tõlkinud Lauri Saaber 2014 Varrak 248 lk. Arv Jüri Pino. Bhuu. http://kultuur.postimees.ee/3080679/bondi-sohipoeg-kilulinnas
24.Alexandra Witze ja Jeff Kanipe «Lõõmav saar» Äripäev 2014 Tõlkinud Triin Olvet . Arv.Hanneleele Kadmaa, kirjutaja. Eem, ma ei tea. Ei olnud tõlkest juttu. http://kultuur.postimees.ee/3080549/tuhk-tahm-ja-tuhat-hada
25.Ian Gentles. «Cromwell (1599–1658). Jumala sõdalane ja Inglise revolutsioon» Inglise keelest tõlkinud Toomas Taul. Kirjastus Kunst 2014 344 lk. Arv Simo Runnel, ajaloolane. Whoaa! Ta räägib tõlkest! „Raamatu juures on oma osa ka tõlkijal. Mõned asjad on tõlgitud Gentlesi raamatus teisiti kui vanemas kirjanduses. Mittepresbüterlik puritaan ei ole enam independent, vaid sõltumatu puritaan. Cromwelli väeosa võitlejad ei ole enam raudkülgsed, vaid raudküljed. Tõlkida saab alati mitut moodi. Üks võimalik võrdlus on ka tõlgete võrdlemine“ http://kultuur.postimees.ee/3080685/cromwell-uks-revolutsionaaridest
26.Diana Gabaldon «Võõramaalane» Inglise keelest Lauri Vahtre Varrak, 447 lk. Arv Jüri Pino. Ossaraks!„Hüva, see teine lehekülg oli tõlkija nimega. Kes sügavasti lugupeetud – ehkki ma tema poliitiliste vaadetega üldse nõus pole – Lauri Vahtre juhtub olema. Oleks ju mõeldamatu, et tubli Lauri võtnuks tõlkida mingi kahtlase produkti, kus karglevad ringi meestenäljas libaharidusega karjäärimõrrad? Hüüdkem üksmeelne «ptüi» isegi sellise albi mõtte peale, mehed-vennad“ http://kultuur.postimees.ee/3064377/arvustus-claire-imedemaal
27.David Grossman «Maailma otsa» Tõlkinud Kalle Kasemaa Varrak, 2014 696 lk. Arv. Marin Mõttus, diplomaat ja tõlkija. Hea arvustus, tõlkest ei räägita. http://kultuur.postimees.ee/3064405/arvustus-iisraeli-suurkuju-raamat-armastusest-ja-sojast
28.Andrei Ivanov «Bizarre» Tõlkinud Veronika Einberg Varrak 2014, 404 lk. Arv Kätlin Kaldmaa. Räägib tõlkijast „Asja eest – Einbergi tõlked oma rikkalikkuse ja registrite rohkusega teevad autorile ainult au. Kes kas või sellesama «Bizarre’i» kätte võtab ja sellesse vähegi süveneb, saab elamuse mitte ainult loost, vaid ka keelest. Ivanov on oma raamatutega algusest peale kandideerinud kõikvõimalikele Vene kirjandusauhindadele, kuni 2013. aastal sai ta «Harbini ööliblikate» eest Vene auhinna NOS.“ http://kultuur.postimees.ee/3058203/pagendus-sees-ja-valjas
29.Jo Nesbø «Muretu» Norra keelest Maris Kuuda Varrak, 430 lk. Arv Jüri Pino. Õudselt sitt. Tõlkest ei. http://pluss.postimees.ee/3048029/inimarenenud-morvalugu
30.Emmanuel Bove «Minu sõbrad» Tõlkinud Indrek Koff Loomingu Raamatukogu 2015, 104 lk. Arv Heli Allik. Suurepärane arvustus, ka tõlkijat märgatakse „Lause on lühike, elliptiline, sidesõnadeta – kohati isegi lonkav, kohmakas. (Ja jumala eest, see ei ole tõlkija süü – Indreki Koffi tõlge annab originaali tahtlikku lonkamist meisterlikult edasi.)“ Kui üritad kirjandusse pääseda, siis ei tohi võtta kirjanduslikku poosi. See saab õnnestuda üksnes elu mõjul. Balzac, Dickens, Dostojevski. Vaadake, need suumehed ei ole literaadid. Nad on inimesed, kes kirjutavad. Elu ei ole kirjanduslik. Elu jõuab kirjandusse, kui suur kirjanik selle kirjandusse toob, kuid ilma, et autor oleks tahtnud midagi kirjanduslikku korda saata.»** http://kultuur.postimees.ee/3140771/minu-sober-victor-b-ton
31.Šolem Aš «Oru laul». Jidiši keelest tõlkinud Kalle Kasemaa. LR 12–14, 2015, 136 lk. Arv. Tiit Kändler. Hea revu, tõlkest ei räägita. http://kultuur.postimees.ee/3189423/algarvulise-rahva-lugulaul
32.Karen Connelly «Tule, külm jõgi» PENi raamatukogu 3 Tõlkinud Kätlin Kaldmaa Kite 2015, 96 lk, Tutvustab Kärlin Kaldmaa ise, sesmõttes haruldane juhtum. Ka puudutab see praegust peateemat: Lõpuks leidis raamat kirjastaja – julge ja noore kirjastuse Quattro Books, kes andis sel kevadel välja raamatu teise trüki. Telgitagustes tõi luulekogu ilmumine kaasa laialdase arutelu selle üle, milline peaks olema kirjandus, millest võib kirjutada ja millest mitte ja mida me kirjanduselt üleüldse ootame. Ning eelkõige – mis on need teemad, millest on parem vaikida. Ja Teine asi, mis naasmise keeruliseks tegi, oli see, et talle hakkas meenuma, kuidas teda väikese lapsena seksuaalselt ahistati. Mõistagi on see üks raamatus käsitletavatest tabudest. Meil Eestis ei räägita sellistest teemadest ikka veel, aga Kanadas on seda juba omajagu tehtud. Seega eeldatakse vaikimisi, et see teema on nüüd läbi käidud, mis seal enam rääkida. See tabu seisab kui kalju. Seksuaalsest ahistamisest on juba «piisavalt» räägitud, mis seal enam öelda. «Appikene,» mõeldakse, «juba jälle!» http://kultuur.postimees.ee/3213499/karen-connelly-tabude-murdja
33.Mary Douglas- Puhtus ja oht. Tõlk Triinu Pakk AVE. Janar Ala minitutvustus, lihtsalt nupp, et ilmus ja on poes. http://kultuur.postimees.ee/3292745/kord-majja
34.David Lagercrantz «See, mis ei tapa» Järg Stieg Larssoni «Millenniumi» triloogiale Kirjastus Varrak, rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp. Arv. Hendrik Alla. Nothing to say. http://kultuur.postimees.ee/3317331/salander-ja-blomkvist-tembutavad-jalle
35.John Green "Paberlinnad" Tõlkinud René Tendermann Pegasus 2015 300 lk. Arv Hanneleele Kaldmaa, kes on muutunud kirjutajast kriitikuks. http://kultuur.postimees.ee/3338445/autoretk-elule-vastu
36.Roland Barthes „Camera lucida: märkmeid fotograafiast”. Arv Heili Sibrits, no see on tutvustus ja esika promo, isegi tõlkija nime pold antud. http://kultuur.postimees.ee/3346963/roland-barthes-i-kuulsast-fotograafiateemalisest-teosest-ilmus-tolge
37.«Marslane», Andy Weiri raamat, kirjastus Tänapäev, tõlge eesti keelde Krista Eek. Arv Hendrik Alla, räägib läbisegi raamatust ja filmist, doh http://kultuur.postimees.ee/3348869/robinson-crusoe-uksikul-planeedil
38.August Strindberg «Hullu mehe kaitsekõne» Tõlge Ülev Aaloe Koolibri 2015, lk 298 Lena Einhorn «Siri. Strindbergi varjus» Tõlge Anu Saluäär Eesti Raamat 2013, 344 lk Arv. Anu Saluäär, tõlkija. Jälle selline haruldane juhus, kus tegija ise räägib oma töö objektidest. Ka tõlkest: „Tähelepanelikku lugejat võivad häirida tõlke üksikud anakronismid, näiteks «geenid» (lk 143) – «Kaitsekõne» kirjutamise ajal 1887 ei olnud teadus neid veel avastanud, Strindbergil on nende asemel «pärand»; «pidu panema» (lk 218), «vana mölakas» (lk 207). «Lesbi» on tänapäeva sõna. Strindbergil on (lk 239) «Lesbia kättemaks» – vihjena Catulluse armsamale. Strindbergi palk raamatukogus 1876. aastal ei olnud astronoomiline 12 000 krooni kuus (lk 178), vaid tagasihoidlik 1200 krooni aastas. Samuti on mõningat segadust kommentaariumis, kus aastaarvud mitmel korral üksteisele ja tegelikule kronoloogiale vastu räägivad: Siri ja Augusti esimene laps sündis jaanuaris 1878, mitte 1877 (lk 283), ja Strindbergid ei kolinud Rootsi tagasi mitte 1879., vaid 1889. aastal (lk 286).“ http://pluss.postimees.ee/3355275/axel-ja-maria-august-ja-siri
39.Andrei Ivanov, «Rasmus Hanseni kirjutuskera» Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg SA Kultuurileht, Loomingu Raamatukogu 31–33, 2015, Arv Tiit Kändler. Hüva arvustus, tõlkest ei ole. http://kultuur.postimees.ee/3362375/suure-entsuklopedisti-kirjutuskera
40.Arkadi ja Boriss Strugatski, «Esmaspäev algab laupäeval» Tõlkinud Tatjana Peetersoo Kirjastus Fantaasia, «Orpheuse raamatukogu», 2015, 215 lk Arv. Hendrik Alla. Kiidab kujundust. Ei leia linki!!!
41.Olavi Paavolainen «Minek ja loits» Eesti Keele Sihtasutus 238 lk. Impressumis pole isegi tõlkija nime!!!! Janar Ala arvustus. Sees siiski on:“ Minek ja loits» on üldse Paavolaise kolmas eestindus, tõlkijaks Piret Saluri, ja see on kvaliteedimärk“ http://kultuur.postimees.ee/3387913/banaanilohnaline-reisiraamat-inimese-sudameni
42.Ülevaade Paabeli torni tõlkeauhinna laureaatidest. Raamatu «Eleanor & Park» tõlkimine tõi Rene Tendermannile Paabeli Torni auhinna Auhinnale kandideerinud viis nominenti valiti välja 127 tõlketeise hulgast Seekordses valikus oli varasemast märgatavalt enam tuumakaid noortejutte. Krista Kumberg, lastekirjanduse uurija. Lisaks eesti keelde ümberpanemise häädusele hinnati teoseid ka sellest aspektist, kui oluliseks saame pidada nende jõudmist meie laste ja noorte lugemislauale, kui eriline on nende teemavalik ja käsitluslaad. Taolisi raamatuid oli kokku rõõmustavalt palju. Lühiretsensioonid nomineeritutele. http://kultuur.postimees.ee/3006147/kas-roos-on-parem-kui-gerbera-voi-iiris
43.Vendade Karamazovite uue tõlke promo. Romaan «Vennad Karamazovid» ilmub kahes köites. Teose teine osa ilmub järgmise aasta kevadeks. Raamatule on kirjutanud saatesõna Tartu Ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop. Raamatu on toimetanud Maiga Varik, kujundanud Britt Urbla Keller. Selle on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm (1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute teoseid. Uue tõlke vajalikkust on raamatu toimetaja Maiga Varik põhjendanud järgnevalt: «Tekstid vananevad paraku, tõlketekstid kiireminigi kui originaalteosed. Varasemaid tõlkeid (eriti vene keelest) iseloomustab suurem kalduvus bukvalismi, kinni ollakse ka originaali lauseehituses ja sestap ei mõju tõlke keel enam sugugi nii loomulikult, nagu ta autoril on. Ütleksin, et Virve Krimmi tõlge peaks tooma Dostojevski lugejale lähemale, kui seda tegi Aita Kurfeldti tõlge aastast 1939, mis oli omas ajas samuti väga ilus saavutus.» NBNBNB!!!! Uue tõlke kohta eraldi nupp ja analüüs http://kultuur.postimees.ee/3406625/ilmunud-on-dostojevski-vennad-karamazovid-uus-tolge
44.Paula Hawkins «Tüdruk rongis» Inglise keelest Evi Eiche Helios 317 lk. Arv Jüri Pino .Ütleb, et tüüpiline naistekas. http://kultuur.postimees.ee/3422305/miks-mitte-vahtida-vooraid-elusid
45.Boriss Akunin «Planeet Vesi» Tõlkinud Veronika Einberg Tänapäev 2015 287 lk .Arv Erki Oras: “Sedavõrd täpselt ja haaravalt oli autor (või tõlkija Veronika Einberg) tabanud tolleaegsete ajaviiteromaanide stiili ja väljenduslaadi“ http://kultuur.postimees.ee/3422319/jutulehe-lobulisa-kohtub-vladimir-ilitsiga
46.Sel nädalal esitles Eesti juurtega Rootsi majandusteadlane Tõnu Puu värsket eestikeelset tõlget oma raamatust „Kunst, teadus ja majandus. Ajalooline uurimisretk. Tõlkijat pole mainitud nimeliselt ega üleüldse. http://kultuur.postimees.ee/3427727/uus-raamat-miks-turumajandus-ei-saa-reguleerida-kunsti-ja-teadust
47.Ueda Akinari «Vihma ja kuupaiste lood» Tõlkinud Rein Raud TLÜ Kirjastus 2015, 136 lk Arv. Kätlin Kaldmaa. Tõlkija nime nimetatakse tekstis 3-4 korda, et meelde jääks. “Rein Rauale aga igatahes suur aitäh «Vihma ja kuupaiste lugude» eestindamise eest. Nii hästi tõlgitud ja asjatundlikult kommenteeritud lood tagavad lugemisnaudingu. Paremaks enam minna ei saa.“ http://kultuur.postimees.ee/3429369/oost-ja-inimesest
48.Carlos Ruiz Zafon «Uduprints» Varrak Esimestest lausest saab aru, et Pino. http://kultuur.postimees.ee/3431437/uks-vaga-jube-lugu-kus-on-koike-kuhjaga
49.Claire North «Harry Augusti esimesed viisteist elu» Inglise keelest Allan Eichenbaum Varrak 335 lk. Arv. Pino. http://kultuur.postimees.ee/3440445/igaveste-lugu
50.Loomingu Raamatukogu 35–36/2015 Witold Gombrowicz «Neitsilikkus ja teisi jutte» Tõlkija Hendrik Lindepuu 119 lk Loomingu Raamatukogu 37–39/2015 Roberto Bolaño «Liuväli» Tõlkija Ruth Sepp 144 lk. LR paarisrevu Janar Alalt. http://kultuur.postimees.ee/3439501/veider-kirjandus-parim-kirjandus
ERR Kultuuriportaal
1. Tom Santopietro "Heliseva muusika lugu" Tõlkinud Heija-Liis Ristikivi Tänapäev. Arv Margus Haav. “Raamat on ladusalt loetav ja huvitav, tõlge korralik. Tõsi, leheküljel 352 on toimetaja pidanud ilmselt raamatu sihtgrupi hulka kuuluvat eakamat generatsiooni silmas pidades joonealuse märkusena vajalikuks seletada: "hipster – trendiinimene, nüüdisaegse džässi armastaja". Kuidas palun?“ http://kultuur.err.ee/v/a4c1a16d-7c12-42cf-bc1c-c3645fa48618
2. Marina Stepnova "Itaalia õppetunnid" Tõlkinud Veronika Einberg Sari "Punane raamat" Tänapäev. Arv. Valner Valme. http://kultuur.err.ee/v/5af293bf-a73b-45d5-8dcf-859c644f9174
3. John Cleese"Igatahes..." Tõlkija: Mai Tõnisoo Tänapäev. Arv. Margus Haav. Igatahes on Erri arvustused kobedamad, kuigi nende poolt makstav honorar on PM omast poole väiksem, nii 20 euri miinus maksud lugemise ja analüüsi eest. http://kultuur.err.ee/v/1148ea4e-db0f-46f9-a99e-cf25bdb7c2df
4. Robert Seethaler "Tubakapoodnik" Varrak Saksa keelest tõlkinud Piret Pääsuke Sari "Moodne aeg. Arv. Margus Haav. http://kultuur.err.ee/v/e86e314f-560d-492b-8b12-2f2ce3673188
5. Andy Weir "Marslane" Tõlkija Krista Eek 356 lehekülge Kirjastus Tänapäev. Arv.Margus Haav. http://kultuur.err.ee/v/126629ff-bb99-44df-99cd-b180fa9ab031
6. John Jobling "U2: Ühe rokkbändi lugu" Tõlkija Jana Linnart 376 lehekülge Tänapäev. Arv. Margus Haav. Selles arvustuses aga kõlab mitmehäälne tõlkekriitika: „Muusikaterminoloogiat on suhteliselt keeruline tõlkida allteksti teadmata. Raamatu algul lipsavad tõlkesse sisse mõned kohad, mis panevad natuke kulmu kergitama. Sinisilmse soulilaulja Robert Palmeri all on kindlasti mõeldud blue-eyed soul'i artisti (tsiisus, ma räägin, ärge tõlkige kõiki termineid, stiile ja bändinimesid ära! Muusikaraamatus võiks nende olemasolu kahtlustada! - VV). Tegemist on stiiliga, mida kutsutakse valgeks souliks ning põhimõtteliselt on tegemist mustade muusikaga valgete esituses. Siouxsie And The Banshees on kahtlemata keeruline bändinimi, aga kindlasti ei kirjutata seda nii nagu leheküljel 73 ilmselt keeletoimetaja apsu tõttu. Õnneks on tegu siiski eranditega ja tõlkija Jana Linnart on saanud hakkama väga tubli tööga (No ei tea siis midagi, kuidas see Siouxsie siis on tõlgitud? Kas te inimeste nimesid ka tõlgite? - VV).“ http://kultuur.err.ee/v/33982992-e497-4ec2-a133-28c9686daffc
7. Martin Van Creveld "Sõjamängud. Gladiaatoritest gigabaitideni" Tõlkinud Anu Põldsam Sari "Imeline ajalugu" Äripäeva kirjastus. Arv. Tõnu Pedaru. http://kultuur.err.ee/v/2f6c2217-190d-45ab-8d46-9ef9e06dd605
8. Marcel Mauss "Essee kingist" Tõlkinud Anti Saar TLÜ Kirjastus. Arv. Taavi Hallimäe. Väga korralik arvustus, täiesti vikri tase. http://kultuur.err.ee/v/96bca3e5-3bc2-4cc0-ac58-d3c43b3d07ca
9. Tan Twan Eng"Õhtuste udude aed" Tõlkinud Triin Tael, sari "Moodne aeg" Varrak. Valner Valme. Ka tõlkijale tänusõnad olemas:“Kiita tahaks ka Triin Taela tundlikku tõlget.“http://kultuur.err.ee/v/36cd8a65-f41c-470b-801e-b00c71f91d11
10.Stefan Klein "Da Vinci pärand ehk kuidas Leonardo maailma uuesti avastas" Saksa keelest tõlkinud Krista Räni, toimetanud Terje Kuusik, kirjastus Varrak 272 lk Arv. Margus Haav http://kultuur.err.ee/v/de82a8ba-9292-457a-9eac-b9cae482ff3c
11.Errol E. Harris "Universum ja inimene. Kosmoloogilise antroopsusprintsiibi filosoofiline tõlgendus" Ilmamaa Tõlkinud Laurits Leedjärv Ilmamaa. Arv. Maria Helen Känd „Keeleliselt on kahtlemata tegemist raske ja suurt kontsentratsiooni nõudva teosega. Tuleb tõdeda, et kohati on teksti keerukus tingitud ka tõlkest. Tekst on muidugi väga spetsiifiline, aga teatud kohtades pole lauseid eesti keelele omaselt seatud, vaid alt kumab originaalkeele laad.“ http://kultuur.err.ee/v/af57aedf-17e3-4e92-be71-cc8b7bf52846
12.Derek Wilson "Elizabeth I aegne ühiskond" Tõlkinud Kristiina Raudsepp, kirjastus Äripäev. Arv. Heikki Aasaru. http://kultuur.err.ee/v/40bc7705-ca3c-4d83-bbd1-83fbb7581b7d
13.Christoffer Carlsson "Nähtamatu mees Salemist" Tõlkija Allar Sooneste Tammerraamat. Arv. Valner Valme. http://kultuur.err.ee/v/7870e8c5-a05f-4be9-99aa-531d59d2db56
14.Hans Magnus Enzensberger "Titanicu põhjaminek. Komöödia" Eesti Keele Sihtasutus
Saksa keelest tõlkinud Maarja Kangro, toimetanud Hasso Krull, kujundanud Maris Kaskmann, 256 lk. Arv. Jürgen Rooste.“Viimase kümnendi jooksul on Enzensbergeri asju ilmunud Maarja Kangro tõlkes (Loomingu Raamatukogu sarjas) – "Titanic" on juba kolmas tema tõlgitud raamat. Olulisim, mahukaim, võimsaim, väga hää kulgemisega, mõnuga loetav tõlge (leidsin mõned pisivead küll lugedes, ei teagi, kuidas need sisse jäänd, pigem küll nagu säärased rapsakad-unustised kui põhimõttelised vead).“ http://kultuur.err.ee/v/00aa582f-82e5-45af-9f0f-c4a5899bcfd1
15.Helen Oyeyemi "Härra Fox" Inglise keelest tõlkinud Riina Jesmin, sari "Moodne aeg" Varrak. Arv. Margus Haav. http://kultuur.err.ee/v/e1719ae1-20c9-4abe-bf99-6eeded8c95c4
16.Philip Parker "Põhjalaste raev: viikingite maailma lugu" Tõlkinud: Marek Laane Tänapäev. Arv. Margus Haav. http://kultuur.err.ee/v/38ab008f-11bb-4713-87fa-a1ffa05cbc04
17.Michel Houellebecq "Saare võimalikkus" Tõlkinud Triinu Tamm, sari "Moodne aeg" Varrak. Arv. Valner Valme. http://kultuur.err.ee/v/ce931b8f-169f-43e0-8487-7a2f98edd1ee
18.Timothy Snyder "Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud"
Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa Varrak. Arv. Margus Haav. http://kultuur.err.ee/v/e60015f1-afcb-4b1c-93eb-4b317fa02aea
19.Orvar Löfgren ja Jonas Frykman "Kultuurne inimene: Keskklassi eluolu ajalooline areng" Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan Tallinna Ülikooli kirjastus. Arv. Tõnu Pedaru „Ja Olavi Teppani ülimalt heas tõlkes, kuigi ingliskeelsest versioonist.„ http://kultuur.err.ee/v/1bbf09ba-2af8-41a2-892d-0fbb728aa50c
20.Caspar Henderson "Imetabaste olendite raamat. 21. sajandi bestiaarium" Inglise keelest Raul Kilgas Imeline Teadus 493 lk. Arv.Jüri Pino http://kultuur.err.ee/v/4c1bdfe5-5aef-4e29-91be-894f359927aa
21.Massimo Gramellini "Ilusaid unenägusid" (tõlkija Auli Haabpiht) David Foenkinos "Mälestused" (tõlkija Pille Kruus) Mõlemad sarjast "Punane raamat" Tänapäev Arv.Valner valme http://kultuur.err.ee/v/2a788e24-f998-4496-8178-a207c809bf2a
22.Peter Pomerantsev "Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik. Seiklused tänapäeva Venemaal" Tõlkija Heija-Liis Ristikivi Tänapäev. Arv Margus Haav http://kultuur.err.ee/v/92d088fc-c780-45a0-ab0a-97a1b2084c1d
23.J. M. G. Le Clézio "Torm" Sari "Nobeli laureaat" Eesti Raamat, Tõlkija Kaja Riesen. Arv. Valner Valme http://kultuur.err.ee/v/14a5176d-105d-46f0-966e-e8942dc20862
24.Bear Grylls "Muda, higi ja pisarad" Tõlkinud Ivar-Anton Karros Tänapäev. Arv. Margus Haav http://kultuur.err.ee/v/0b2b4a32-3dc8-4653-818b-f51d577afe5a
25.M. Agejev "Romaan kokaiiniga" Tõlkinud Kaspar Jassa Sari "Ajavaim" Koolibri. Arv Valner Valme http://kultuur.err.ee/v/98a6699e-5d72-4268-a8f0-d7948e0f38ea
26.Svante Pääbo "Neandertali inimene - Kadunud genoome otsimas" Tõlkinud Signe Rummo Äripäev. Arv. Anton Kubrik http://kultuur.err.ee/v/b8f2c6b8-0320-4c85-925b-a96eebd3fa1c
27.Haruki Murakami "Norra mets" Jaapani keelest tõlkinud Kati Lindström 358 lk Varrak Arv. Margus Haav. „Kati Lindströmi tõlge on klass omaette ja see on ka hea, et erinevalt enamusest uudiskirjandusest on "Norra metsa" uustrükk varustatud nii autori kui tõlkija järelsõnadega.“ http://kultuur.err.ee/v/ee222ad8-3a6e-442a-9da6-77d9081b215b
28.Nikolai Berdjajev "Inimese orjusest ja vabadusest" Tõlkija Hillar Künnapas, sari Avatud Eesti Raamat Ilmamaa. Arv. Heikki Aasaru „Hillar Künnapase väga heas – nii palju, kui otsustada oskan – tõlkes on see nüüd ilmunud ka Eestis.“- väga põhjalik arvustus. Tasemel. http://kultuur.err.ee/v/000c47c5-83f0-47a7-a0cb-82c8e588a060
29.Daniel Meyerson "Kuningate orus. Howard Carter ja Tutanhamoni haua leidmine" Inglise keelest tõlkinud Victoria Traat, sari Imeline Ajalugu Äripäeva kirjastus 223 lk. Arv Jüri Pino . No küll vatrab!! Abs kõigis arvustustes naljatab ja räägib mingeid asjasse mittepuutuvaid lugusid. http://kultuur.err.ee/v/3e994b2d-0132-450c-abf2-183dd94d9c56
30.Upton Sinclair "Džungel" Tõlkija Jana Linnart, sari Punane Raamat Tänapäev. Arv. Margus Haav. http://kultuur.err.ee/v/2a622922-2dd3-4846-a19f-adbd04b0349b
31.Katja Petrowskaja "Võib-olla Esther" Tõlkija Kristel Kaljund Hea Lugu. Arv. Silvia Urgas. Pole laita arvustus, terane. „Eriti arvestades, et saksa keel pole Petrowskaja emakeel ning mina loen raamatut Kristel Kaljundi tõlkes – omamoodi kahekordselt tõlkes kaduma läinud tekst„ Hinnang on negatiivne, aga peidetud. http://kultuur.err.ee/v/7ba32935-8b43-4598-a676-d669e2f0c6dd
32.Juan Gabriel Vasquez "Asjade kukkumise hääl" Tõlkija Mai Tõnisoo, sari Punane Raamat Tänapäev. Arv. Margus Haav http://kultuur.err.ee/v/68a3171f-c50b-4f72-a993-27f051afb66b
33.Carlo Ginzburg "Ükski saar pole saar: neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast" Tõlkinud Aet Varik Tallinna Ülikooli kirjastus. Arv Märten Ratassepp.***Korralik, tummine arvustus. http://kultuur.err.ee/v/8ba1551e-a402-45ac-a9ed-5e99f7709bb5
34.Pavel Sanajev „Matke mind põrandaliistu taha“ Tõlkija: Veronika Einberg 192 lk Kirjastus Tänapäev Arv. Margus Haav *** http://kultuur.err.ee/v/9e02393c-5261-4363-8425-261958347f90
35.Tuula Karjalainen "Tove Jansson. Tee tööd ja armasta" Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits 304 lk Varrak. Arv. Margus Haav. http://kultuur.err.ee/v/54edc37e-d7cf-44db-9251-cfc29796e067
Eesti Päevaleht
1. „Allaheitmine” Michel Houellebecq Flammarion, Arv. Kaarel Kressa, tõlkijat ei nimetatagi
2.„Da Vinci pärand” Stefan Klein Tõlkinud Krista Räni, Varrak, 264 lk, arv Jaan Martinson
3.„Saare võimalikkus” Michel Houellebecq Tõlkinud Triinu Tamm, Varrak, arv Jan Kaus. Põhjalikum, süüvivam arvustus, tõlkest ei ridagi
4.„Perioodilisustabel. Elementide tutvustus“Paul Parsons ja Gail Dixon Tõlkinud Helje Heinoja ja Kalle Klein, Varrak, Arv Jaan Martinson
5.„Torm” J.-M. G. Le Clésio Tõlkinud Kaja Riesen, Eesti Raamat. Arv. Märt Roosna. Enamik arvustusi max 2000-3000 tm või vähemgi, pisikesed klipid ohtra pildimaterjaliga.
6.„Vaikivate asjade aeglane settimine” Patrick Rothfuss Tõlkinud Juhan Habicht, Varrak. Kõik kajastatavad raamatud ühe kirjastuse, Varraku omad. Arv, Raigo Tapun, ulmekriitik.(sic!) 746 tm. Kogu lugu.
7. David Lagercrantz „See, mis ei tapa” Tõlkinud Kadri Papp Varrak, autorit pole, uskumatu, loetamatu, toimetama kräpp. Laused on topelt, nende mõttest ei saa aru, jne.
8.„Tüdruk rongis“ Paula Hawkins, Tõlkinud Evi Eiche Helios, Arv. Jaan Martinson. Pikemad tekstid on saanud n.ö abs menukid, valdavalt Varraku kirjastuse omad. Peamine praktika tundub olevat katkendite avaldamine tõlketeostest, mitte arvustused.
9.George R. R. Martin „Jäälohe“ Tõlk Juhan Habicht, Varrak, arv Mari Peegel, ütleb, et südamlik ja hästi tõlgitud.
SIRP
1. Kurt Rudolphi, „Gnoosis“. TLÜ Tõlk. Marju Lepajõe, Jana ja Jaan Lahe, arv Toomas Paul***http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/gnothi-seauton/
2. Elif Shafak, „Armastuse 40 reeglit“ Verb (tlk Mari-Liis Remmel ja Doris Kareva), Arv Tanno Tilgar. „Türgi kirjandust on eesti keelde tõlgitud suhteliselt vähe, ehkki viimasel ajal järjest enam. Kui türgi kirjanduse hulka hõlmata Anatoolia seldžukkide (riik 1077–1308), osmanite (1299–1922) ja tänapäeva türklaste (alates 1923) kirjandus, siis on minu tehtud statistika järele kõnealune tõlge alates 1954. aastal ilmunud Sabahattin Ali (1907–1948) lühijuttude tõlkest viieteistkümnes, kusjuures proosatõlgetest kaheksas. Need arvud hõlmavad nii otse- kui mõne teise keele vahendusel tehtud tõlkeid. Mõistagi ei saa ka nõuda, et tõlgitaks, kuna kõigepealt peab, eriti proosa, tõlkimisväärseks osutumiseks olema laineid löönud. Selleks, et Eesti kirjastaja selle kriteeriumi järgi mõnda türgi romaani üldse märkaks, peab see kõigepealt leidma tee nende 2% hulka, mida üldse tõlgitakse, ning seejärel tõlkena maailmas läbi lööma. ...Peab tunnustama romaani tõlkijat, kunagi Tallinna ülikoolis türgi keelt õppinud Mari-Liis Remmelit. Teos on voolavas eesti keeles, selle lugemine on nauditav. Kui midagi oleks võinud lisada, siis kahtlemata eesti lugejale võrdlemisi eksootilist autorit ja teost tutvustava saateteksti.“ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/romaan-maisest-ja-vaimsest-armastusest/
3. Thomas Carlyle, „Minevik ja olevik“ (tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Simo Runnel, toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2014. 448 lk + arvustusele lisaks eraldi „Kommentaaridest ja tõlkest“ Arv, Triinu Pakk - põhjab tõlkija kirjutatud järelsõna. Võib võtta kui tõlkekriitilist artiklit. . http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ajalugu-vangistatult-palun/
4. S. S. Montefiore, „Ühel talveööl“ Tõlkinud Kersti Unt, toimetanud Marja Unt. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2013. 398 lk. Arv Evelin Arust - tavapärane sisuümberjutustus http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/romantilised-fatalistid-moskvast/
5. Andrei Ivanov, „Bizarre“ Tõlkinud Veronika Einberg, toimetanud Tiia Valdre. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2014. 404 lk , Arv Anneli Mihkelev http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/antikangelase-porandaalused-seiklused/
6. Bruno Schulz, „Kaneelipoed“ Poola keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Hendrik Lindepuu, toimetanud Triinu Tamm. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma. Loomingu Raamatukogu 2014, nr 24-25, 104 lk. Arv Taavi Hallimäe http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/keelest-filosoofiani-margist-objekti-elluaratamiseni/
7. David Grossmann, „Maailma otsa“ Heebrea keelest tõlkinud Kalle Kasemaa. Toimetanud Anu Saluäär-Kall. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2014. 696 lk. Arv Jan Kaus http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/sina-ja-mina-maapealses-porgus/
8. Leszek Kolakowski, „Revolutsioon kui ilus haigus“ Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu kirjastus, 2014. 380 lk. Arv. Toomas Hiio http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/aarmusideoloogiatest-ja-demokraatiast/
9. Lev S. Võgotski, „Mõtlemine ja kõne“ Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Peeter Tulviste, toimetanud Iti Tõnisson. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2014. 512 lk Arv. Valdar Tammik „Tõlkija töö on alati keeruline, aga Võgotski tõlkimist võib pidada iseäranis problemaatiliseks. Seetõttu on mul eriti hea meel, et selle töö võttis ette just professor Tulviste, kelle erudeeritus ning spetsiifiline asjatundlikkus Võgotski osas pole haruldane mitte ainult Eestit, vaid kogu maailma silmas pidades. Väga võimalik, et eestikeelne tõlge, mis on tõepoolest selge ja loetav (ja huvitava järelsõnaga), ületab kvaliteedis väga paljud tõlked suure kasutajaskonnaga keeltesse.“ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/konelemise-ja-motestamise-poimitusest/
10.„8+8. Eesti ja Soome luulet. Suomalaista ja virolaista runoutta“. Koostanud Eeva Park, toimetanud Kalju Kruusa ja Hannu Oittinen. Kujundanud Tarmo Puudist. NyNorden, 2013. 220 lk. Arv Heidi Iivari „Luulet eriti ei tõlgita. Luulet ei osteta, ütlevad kirjastajad. Aga kuidas osta midagi, mida pole olemas? Luule tõlkimine võtab aega, paneb närvid ja verbaalse intelligentsuse proovile ning saab lõpuks rängema kriitika osaliseks kui proosa ...Kõrgel tasemel tõlketööd pandi tähele eelmisel aastal Soomes, kui YLE ehk Soome Rahvusringhääling auhindas Eeva Parki „8+8“ eest Tõlkekaruga ehk preemiaga Kääntäjäkarhu. Esimest korda anti auhind luulekogumiku eest, mis koosneb mitme luuletaja loomingust.„ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/luksuslik-diktaatorlik-kultuuritegu/
11.Enrique Vila-Matas, „Pariisile ei tule iial lõppu“ Hispaania keelest tõlkinud Kai Aareleid, toimetanud Triinu Tamm. Aastakäigu kujundanud Aadam Kaarma. Järelsõna kirjutanud Ruth Sepp. Loomingu Raamatukogu 2014, nr 35–38. 184 lk. Arv. Martin Garbuz „Kahtlemata tuleb tunnustada tõlkijat, tänu kellele on Vila-Matase tekst hispaania keelest ümber valatud eesti keele vormi. Kai Aareleid, kes on tõlkinud hispaania keelest mitmeid tänapäeva teoseid, on hästi edasi andnud Vila-Matase rütmi, mida iseloomustavad pikad ja voolavad laused, kuhu on vahele põimitud kiile. Tõlge on sujuv ega klammerdu liialt originaali külge, säilinud on siiski kõik selle põhitunnused. Kohati on välja jäetud mõned sisu seisukohalt ebaolulised elemendid, millega tekst on saanud ladusam, kusjuures seda liigselt lihtsustamata. Tänu leidlikele vastetele on hästi edasi antud iroonia, mis on üks teose tähtsamaid elemente ja loob selle omapära.„http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/irooniline-tagasivaade-pariisile-hemingwayle-ja-kirjandusele/
12.Giovanni Boccaccio, „Madonna Fiammetta eleegia“ Itaalia keelest tõlkinud Lauri Pilter, toimetanud Eva Kolli. Jüri Talveti eessõna, Lauri Pilteri järelsõna. Kujundanud Kalle Paalits. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 230 lk. Arv Kristi Viiding http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/aga-miks-toon-ma-naiteid-antiikajast/
13.John Banville, „Varjutus“ Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer. Kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2014. 262 lk. Arv. Märten Rattasepp http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/angi-varjus/ harva on kodumaisele kirjandusele samaväärseid arvustusi vastu panna kui välisautoritele. See näiteks on üks neist. Valge keskealise mehe äng.
14.Erwin Schrödinger, „Mis on elu?“ Tõlkinud Ruth Lias, toimetanud Katre Ligi. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2015. 272 lk. Arv. Hendrik Sova. pikk, põhjalik, analüütiline http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/schrodingeri-mis-on-elu/
15.Theodor Kallifatides, „Uus maa minu akna taga“ Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets, toimetanud ja järelsõna kirjutanud Anu Saluäär-Kall. Aastakäigu kujundanud Asko Künnap. Loomingu Raamatukogu 2015, nr 7. 88 lk. Arv. Paul Raud. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/maa-akna-taga-on-uus-aga-kes-olen-mina/
16.Emmanuel Bove, „Minu sõbrad“ Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff, toimetanud Triinu Tamm. Aastakäigu kujundanud Asko Künnap. Loomingu Raamatukogu 2015, nr 5-6. 104 lk. Arv. Jan Kaus / kõrvutab 7 erinevat üksindusekäsitlust Bovest tõukuvalt http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/pealesunnitud-ja-vabatahtliku-uksinduse-ristumiskohas
17.Andrei Ivanov, „Kuutõbise pihtimus“ Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg, toimetanud Tiia Valdre. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2015. 272 lk. Arv Boris Veizenen, mulle Veizeneni revud meeldivad, tal on avar ja selge pilk ja hea väljenduslaad. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/marginaalsed-tikusaatused-muutide-vastu/
18.Michel Foucault, „Valvata ja karistada“ Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Mirjam Lepikult, toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2015. 480 lk. Arv Ott Puumeister väga kõva revu jällegi, annab raamatut lugematagi olulise edasi. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/karistuse-moistatuslik-leebus/
19.Kjell Westö, „Terendus 38“ Rootsi keelest tõlkinud Tõnis Arnover, toimetanud Hille Lagerspetz. Kaane kujundanud Made Balbat. Eesti Raamat, 2015. 288 lk. Arv Peeter Helme „Kui tõlke puhul miski segadust tekitab, siis pole selleks mitte Soome kohanimede rootsikeelsed vormid. Teose originaal on ju rootsikeelne ja selle tegelased räägivad omavahel seda keelt, mistõttu on vaid loomulik, et ka kohanimed on rootsi keeles, liiati on soome nimedega harjunud lugejale „Terendus 38“ lõppu lisatud register. Eksitavad hoopis tekstis esinevad muu-, valdavalt saksakeelsed tsitaadid. Nimelt on need sageli vigased ja, nagu originaali vaatamine näitas, vigased juba Westöl. Nii ei ole saksa keeles mitte sõna Fingerspitzgefühl, nagu raamatus kirjas, vaid Fingerspitzengefühl. Ebatäpne on ka eestikeelne tõlge lehekülje alumises servas. Nimelt ei ole sõna Fingerspitzengefühl tähendus mitte „peenetundelisus, vaist“, nagu joone all öeldud, vaid see mõiste märgib ainult viimast – vaistu, intuitsiooni (lk 38). Lisaks oleks olnud asjakohane osutada ka autori veale. Häiris ka koht, kus eesti keeles kasutatakse sõna „soomusauto“, kirjeldatakse aga tanki (lk 55). Kjell Westö kasutab originaalis sõnu pansarvagn ja stridsvagn, mis mõlemad tähistavadki tanki, mitte aga soomusautot, mille kohta rootsi keeles on samuti eraldi sõna olemas – pansarbil.“ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/jalle-need-soomerootslased/
20.Heidi Köngäs, „Dora, Dora“ Soome keelest tõlkinud Piret Saluri, toimetanud Kai Nurmik. Kujundanud Liis Karu. Varrak, 2015. 280 lk. Arv.Heidi Iivari / http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/hitleri-marionetid-teel-lapimaale-ja-iseendasse
21.Ljudmila Ulitskaja, „Daniel Stein, tõlkija“ Vene keelest tõlkinud Ilona Martson, toimetanud Siiri Rebane. Kujundanud Villu Koskaru, sarja kujundanud Jüri Jegorov. Tänapäev, 2013. 488 lk Arv. Boris Veizenen, jällegi hea, kriitiline arvustus, mis ei pelga nuriseda. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kas-usuotsingute-laburindis-saab-leida-uhise-keele/
22.Aristoteles, „Poliitika“ Tõlkinud, kommenteerinud ja järelsõna kirjutanud Anne Lill. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2015. 472 lk. Arv Ivo Volt „Raamat sisaldab ka ülevaadet „Poliitika“ käsikirjatraditsioonist, tõlgetest ja kommentaaridest. Peatutakse põgusalt ka tõlkeprobleemidel. Üheks järjekindlamaks tõlkepõhimõtteks, mida Lill saatesõnas esile toob, on soov leida võimaluse piires Aristotelese põhimõistetele läbivad vasted, et lugeja mõistaks paremini autori mõttekäike. Siin jätkab tõlkija „Nikomachose eetikas“ laiemale käibele toodud vastete kasutamist, millest vastuolulisim (ka kohalikus tõlkeretseptsioonis) on kahtlemata olnud „loomutäius“ kreeka aretē vastena. Nagu Lill nendib (lk 427), tundunuks talle poliitilises kontekstis „voorus“ tõlkevastena kohati isegi mugavamana, kuid riigi „vooruslikkusele“ eelistab ta siiski „riigi täiuslikkust majanduslikus, moraalses ja muus mõttes“. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/inimene-on-loomult-uhiskondlik-olevus/
23.Christopher Clark, „Uneskõndijad“ Kuidas Euroopa 1914. aastal sõjateele asus. Tõlkinud Tõnis Värnik, toimetanud Leino Pahtma. Kujundanud Britt Urbla Keller. Varrak, 2015. 536 lk. Arv. Tõnu Tannberg „Sel aastal jõudis Clarki monograafia Tõnis Värniku väga heas tõlkes ka eestikeelse ajaloohuviliseni. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/teaduslikust-monograafiast-on-saanud-bestseller/
24.Leonora Christina Ulfeldt, „Memuaarid“ Taani keelest tõlkinud Eva Velsker. Toimetanud Rein Põder. Kaane kujundanud Made Balbat. Eesti Raamat, 2015. 272 lk. Arv Daniel Sävborg ja huvitav arvustus ka. Selgelt paremad on need kui omakirjanduse omad ja palju rikkama autorkonnaga. vot seda tahjks lugeda. Harva on arvustused sellised, mis paneksid sind huvituma kõnealusest raamatust, sagedamini vaatad, kuidas tegija on õnnestunud, ons kirjatükk ise huvitav ja loetav. ***http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuninglik-klassika/
25.Jan Gehl, „Linnad inimestele“ Tõlkinud Kristjan Teder, toimetanud Marju Jõgeda. Eestikeelse väljaande toimkond: Yoko Alender, Neeme Lopp, Liina Teder ja Eneli Rohtla. Isabel Ducketti originaalkujundus, Camilla Richter-Friis van Deursi illustratsioonid ja kaanekujundus, küljendanud Sille Martma. Eesti Kunstiakadeemia ja Yoko Oma, 2015. 270 lk. Arv Karin Bachmann, hästi kriitiline revu. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/erandlikud-tanavad-koigile/
26.Ernesto Laclau, „Antagonism, poliitika, hegemoonia“ Koostanud Jüri Lipping, tõlkinud Hasso Krull, Jüri Lipping, Martin Mölder, Peeter Selg ja Tanel Vallimäe. Kujundanud Eve Kask. EYS Veljesto, 2015. 476 lk. Arv. Andreas Ventsel http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/radikaalse-demokraatia-paradoks/ aint teose ideestikku käsitlev, kiidab järelsõna.
27.Alvydas Šlepikas, „Minu nimi on Maryte“ Leedu keelest tõlkinud Tiina Kattel. Toimetanud Janne Kukk. Kujundanud highlyillustrative. Toledo, 2015. 270 lk. Arv Ilona Martson http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuulda-karjet/
28.Jonas Frykman, Orvar Löfgren, „Kultuurne inimene“ Keskklassi eluolu ajalooline areng. Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan. Bibliotheca anthropologica. Tallinna Ülikooli Kirjastus 2015, 368 lk. Arv.Kristiina Savin http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/talupojast-saab-kultuurne-inimene/ tõlgitud inglise keele kaudu „Kuna teos on tõlgitud inglise keelest, oleks võinud karta teatud spetsiifiliselt rootsilike nüansside kadumaminekut, kuid see hirm osutub alusetuks. Olavi Teppani tõlge on detailides korrektne, ladus ja nauditav. Väiksemaid topelttõlkest tulenevaid nihkeid tuleb siiski aeg-ajalt ette, seda eelkõige kohtades, kus arutusel on rootsikeelsed mõisted. Näiteks on asjatult keeruliseks muutunud haldjaid ja maa-aluseid puudutav lõik, kus nende eesti publikule hästi tuntud mütoloogiliste olendite nimetused on asendatud pisut kohmakate ümberkirjutustega. Sõna skogsrå (metshaldjas) jääb tõlketa ning metsaemand saab nimeks „metsasireen“ (lk 66–67). Keskaja inimesest on inglise keele mõjul saanud „keskaegne mees“ (lk 309). Nimetatud näited kuuluvad siiski erandite hulka. Tervikuna järgib tõlge Frykmani ja Löfgreni mõttekäike ning stiili täpselt ja paindlikult.„
29.Jean-Francois Lyotard, „Postmodernsusest lastele“ Tõlkinud Mirjam Lepikult. Toimetanud Kaia Sisask. Eessõna Rein Raud. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2014. 148 lk. Arv. Leo Luks http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/lyotard-ja-meie/ not bad
30.Jenni Linturi, „Isamaa nimel“Soome keelest tõlkinud Toomas Tallo, toimetanud Inna Lusti. Kujundanud Jan Garshnek. Pegasus, 2014. 226 lk. Arv Heidi Iivari http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kuidas-raakida-sellest-mida-ei-taheta-maletada/
31.David Hume, „Dialoogid loomulikust religioonist. Loomulik usundilugu“ Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Märt Väljataga. Kujundanud Eve Kask. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 236 lk. Arv Miikael-Aadam Lotman, Maria-Kristiina Lotman http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/david-humei-skeptiline-religioossus-eesti-keeles/ „Pisut ka tõlkest. Sellele, kui raske on Hume’i eestindada, on varemgi tähelepanu juhitud: kuigi Hume ise püüdis oma kirjutistes šotilikkust vähendada, on tema keeles siiski võõrapäraseid värvinguid ning see, kas ja kuidas neid edasi anda, on probleem Ö üsna põhjalik tõlkeanalüüs on selles arvustuses -Hoolimata nendest üksikutest küsitavustest on Märt Väljataga heatasemelist tõlget igati nauditav lugeda: Hume’i selge, väljapeetud ja irooniline stiil on meisterlikult edasi antud ning dialoogid mõjuvad eesti keeles sama loomulikuna kui originaalis. Kui Cicero vahendas roomlastele kreeka filosoofiat, oli üks tema eesmärke õpetada filosoofia oma emakeeles kõnelema. Sama eesmärki teenivad ka filosoofilise kirjanduse eestindajad ja kõnealust tõlget võib kahtlusteta pidada selleski mõttes õnnestunuks.”
32.Jelena Skulskaja, „Marmorluik“ Lapsepõlveromaan. Vene keelest tõlkinud Ingrid Velbaum-Staub, toimetanud Ilona Martson. Kujundanud Margit Randmäe. Petrone Print, 2015. 256 lk. ARV Boris Veizenen http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/magusa-valu-variatsioonid/ Eelistatud arvustaja vene autorite romaanidele, kuid kaldun arvama, et ta on neid lugenud originaalkeeles, mitte tõlkes. Jälle igati väga hea arvustus, kõvasti üle eesti keskmise.***
33.„Kirjandus kui selline. Valik vene vormikoolkonna tekste“.Koostanud ja järelsõna kirjutanud Märt Väljataga. Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga, Boris Kabur, Kajar Pruul, Jaan Ross, Aare Pilv ja Heli Allik, toimetanud Märt Väljataga ja Mall Jõgi. Kujundanud Sirje Ratso. TLÜ Kirjastus, 2014. 392 lk. Arv Mihhail Trunin http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/repliik-akadeemilises-mottevahetuses/
34.Hilda Taba, „Kasvatus ja haridus“ Tõlkinud Ilmar Anvelt ja Katre Ligi. Ilmamaa, 2015. 371 lk. Arv Mihkel Kunnus http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/inimene-motleb-jumal-naerab-laps-ja-loomake-kogeb/
35.Friedemann Goebel, „Jenast Emajõe äärde“ Kirjad kaugetest aegadest. Saksa keelest tõlkinud Kiira Schmidt, toimetanud Marge Rennit, Mare Rand ja Kristi Metste. Kommentaarid ja järelsõna koostanud Mare Rand. Kujundanud Peeter Paasmäe. Tartu Linnamuuseum, 2015. 128 lk. Arv Boris Veizenen http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/postkaart-hubasest-maailmast/ ikka sümpaatne
36.Christa Wolf, „Mis jääb. August“ Kaks jutustust. Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Tiiu Relve, toimetanud Anu Saluäär-Kall. Kujundanud Asko Künnap. Loomingu Raamatukogu 2015, nr 17-18. 86 lk. Arv. Aija Sakova-Merivee http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/valikud-ja-kompromissid-ehk-mis-jaab-jarele-utoopiatest/
37.Mahatma Gandhi, „Mõtteid ja vaateid“ Koostanud ja tõlkinud Ruth Lias, toimetanud Märt Läänemets, kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2015. 320 lk. Arv Martti Kalda http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/soltumatus-vagivalda-tarvitamata/ „Ühtlasi on tore, et selle ettevõtmise taga on tõlkijana Ruth Lias (sünd 1926), eesti tõlkeilma professionaal, kelle töö kvaliteedis pole kunagi põhjust kahelda, ning sisutoimetajana hea kolleeg Märt Läänemets, kes küll rohkem tuntud sino- ja budoloogina.“
38.Mara Zalite „Viienäpu“ Läti keelest tõlkinud Hannes Korjus. Toimetanud Silvia Pärmann. Kujundanud Villu Koskaru. Randvelt Kirjastus, 2015. 312 lk. Arv. Evelin Arust http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/lapsepolv-latimaal-viienapu-majas/ „Et Läti ja Leedu uudisteoseid jõuab meieni kahetsusväärselt vähe (tõlkijate vähesus, lugejate ja kirjastuste mõningane skeptiline suhtumine)“
39.August Strindberg, „Hullu mehe kaitsekõne“ Rootsi keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Ülev Aaloe, toimetanud Ülle Kiiver. Kujundanud Andres Tali. Koolibri, 2015. 296 lk http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/haiguste-ravimatus-kontrollitud/
40.Carl Gustav Hempel, „Loodusteaduse filosoofia“ Tõlkinud Tiiu Hallap, järelsõna Rein Vihalemm. Toimetanud Piret Kuusk. Kujundanud Eve Kask. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014. 187 lk. Arv Riin Kõiv http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/teadusfilosoofia-raskekaaluline-klassik-kerges-kuues/ „„Loodusteaduse filosoofia“ on esimene Hempeli tekst, mis Tiiu Hallapi soravas tõlkes on jõudnud eesti keelde.“
41.Timothy Snyder, „Punane prints“ ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud. Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa, toimetanud Egle Pullerits. Varrak, 2015. 269 lk. Arv Kaarel Piirimäe http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vabadus-saada-ukrainlaseks-olla-ukrainlane-ja-surra-ukrainlasena/
42.Marcel Mauss, „Essee kingist:vahetustegevuse vorm ja mõte arhailistes ühiskondades. Tõlkinud Anti Saar. Eessõna tõlkinud Triinu Pakk. Toimetanud Kaia Sisask ja Eva Toulouze. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015. 302 lk. Arv Ero Liivik http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kaupmehemoraal-ei-ole-ainus-mis-meil-on/ „Teose on taidurlikult tõlkinud Anti Saar.“
43.Dave Eggers, „Ring“ Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum. Toimetanud Krista Kaer. Varrak, 2015. 366 lk. Arv Jaak Tomberg http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/utoopia-voi-dustoopia-kaks-vaadet-uhele-ja-samale-ruumile/
44.Enrique Vila-Matas, „Dublinesk“ Hispaania keelest tõlkinud Triin Lõbus, toimetanud Janne Kukk. Järelsõna Ruth Sepp. Kujundanud Allan Kukk. Toledo, 2014. 344 lk. Arv Martin Garbuz http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/dublinile-ei-tule-iial-loppu/ „Lõpetuseks ei saa üle ega ümber tõlke stiilist. Nii mõnedki nüansid ja raamatu mitmekihilisuse aspektid on eesti keeles säilinud ilmselt tänu tõlkija Triin Lõbusa valikutele. Tal on õnnestunud saavutada haruldane tulemus, kus on edasi antud hispaania keele voolav rütm ja sõnavara, toomata ohvriks sujuvust ja loomulikkust eesti keeles. Kõik see kokku moodustab tervitatava lisanduse eestikeelsele kirjandusmaastikule.“
45.Magdeburgi Mechthild, „Jumaluse voogav valgus“ Meister Eckhart, „Eristamise kõned“. Keskülemsaksa keelest tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Liis Vaher. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2015. 432 lk. Arv.Thomas-Andreas Põder http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mustika-see-paeluv-ja-kahtlane/ „Suurepärases tõlkes koguteoses, mis on varustatud tõlkija põhjalike ja asjatundlike järelsõnadega, on meile lugemiseks pakutud eesti keeles enneolematus mahus keskaegse spirituaalsuse ja teoloogia dokumente, kuid mitte ainult neid.“
46.Hans Magnus Enzensberger, Intelligentsuse eksiaias. Idioodijuht. Saksa keelest tõlkinud Maarja Kangro. Toimetanud ja saatesõna kirjutanud Anu Saluäär-Kall. Kujundanud Asko Künnap. Loomingu Raamatukogu 2015, nr 2. 48 lk. Hans Magnus Enzensberger, Titanicu põhjaminek. Komöödia. Saksa keelest tõlkinud, kommenteerinud ja järelsõna kirjutanud Maarja Kangro. Toimetanud Hasso Krull. Kujundanud Maris Kaskmann. Eesti Keele Sihtasutus, 2015. 250 lk. Arv. Taavi Hallimäe http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/enzensbergeri-karneval-kui-mitmehaalne-progressikriitika/ „Maarja Kangro tõlked Hans Magnus Enzensbergeri tekstidele, eriti „Titanicu põhjaminekule“, on meisterlikud. Ka on „Titanicu põhjamineku“ sisuküllane järelsõna tähelepanuväärne näide siinsest järelsõnakultuurist.“
47.Tšiili luule kogumik „Lõunatuuled“ Vientos del sur. Poesía chilena. Koostanud, eesõna ja vahetekstid kirjutanud Marcelo Gatica Bravo. Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas, Mariliin Vassenin ja Helina Aulis. Eessõna ja vahetekstid tõlkinud Mari Laan. Luuletõlked toimetanud Hasso Krull. Kujundanud Mari Ainso. M. Gatica Bravo, 2015. 184 lk Arv. Kaisa Ling http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/elegantne-luulemikroskoop/ „Väga olulised on mitmekeelsed väljaanded nagu „Lõunatuuled“ tõlkeuurijatele. Eesti tõlkeuurimine on iga aastaga aina kiiremini kasvav uurimisala, mis on jäänud aga vahel uurimismaterjali puudumise tõttu muule kirjandusuurimisele järele lohisema. Mitmekeelset luulekogumikku lugema asudes võib kindlasti käia peast läbi küsimus, kuidas seda raamatut peaks lugema. On võimalik, et lugejat tabab kerge kaos: kas lugeda lihtsalt otsast lõpuni, esmalt luuletus hispaania keeles ja seejärel eesti keeles; või pigem võrrelda värss-värsilt tekstide ülesehitust ja tähendusnüansse, või kas lugeda esmalt kõik tekstid ühes ja siis teises keeles? Tõlkeanalüüsiks on luuletuste paralleelne esitus aga väga hea, sest saab võrrelda nii sisu kui ka vormi. Loodetavasti leiab „Lõunatuuled“ käsitlemist mõnes pikemas tõlkeanalüütilises artiklis või ka üliõpilastöös.“
48.Marcel Mauss, „Essee kingist:Vahetustegevuse vorm ja mõte arhailistes ühiskondades. Mary Douglase eessõna. Tõlkinud Anti Saar, toimetanud Eva Toulouze ja Kaia Sisask. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015. 302 lk. Arv Margus Ott http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/pilla/ Teine arvustus samale teosele!! ja polemiseerib eelmisega!
49.Novellikogu „Maailma nukraim orkester“ Valimik ungari novelle. Koostanud Reet Klettenberg ja Mónika Dánél. Ungari keelest tõlkinud Lauri Eesmaa, Aune Esinurm, Leelo Jõulu, Reet Klettenberg, Siiri Kolka ja Kirsi Zirel, toimetanud Lauri Eesmaa, Reet Klettenberg ja Viktória Tóth. Kujundanud Maris Kaskmann. Ungari Kultuuriselts, 2015. 264 lk. Arv. Kaupo Meiel http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kulla-tuleb-ungarlane/
50.Péter Dóka, „Lilla Kuningatütar“ Üheksa muinasjuttu. Ungari keelest tõlkinud Reet Klettenberg, toimetanud Piret Toomet. Illustreerinud Anne Pikkov. Varrak, 2015. 128 lk. Arv Janika Läänemets http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/prisked-printsessid-ja-loppis-lohed/ justkui ainus lastekirjanduse arvustus
Tõlkekirjanduse arvustusi: 51
Neist ilukirjanduslike teoste arvustusi: 29
VIKERKAAR
1. Gross, Toomas. Mary Douglase „Puhtus ja oht“, lõpuks ometi (M. Douglas. Puhtus ja oht. Mõistete „rüvetus“ ja „tabu“ analüüs. Ing. k. tlk. T. Pakk, eessõna P. Laviolette.) // 12, 115.
2. Kilp, Alar. Aristotelese poliitika käsiraamat (Aristoteles. Poliitika. Vanakr. k. tlk ja komment. A. Lill. Tartu: Ilmamaa, 2015) // 10–11, 188.
3. Kotjuh, Igor. Roboti tee Riiast (J. Glazova. Plasma. Vene k. tlk. A. Pilv. Tartu: ;paranoia, 2014) // 1–2, 183.
4. Rein, Kaarina. Teekond Ithaka poole (K. P. Kavafis, Kogutud luuletused. Kreeka k. tlk. C. Pihelgas. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014) // 3, 110.
5. Sander, Kristjan. Teise laine düstoopia (O. Divov. Väljapraakimine. Vene k. tlk. A. Nikkarev. Saue: Skarabeus, 2015) // 12, 113
6. Rein, Kaarina. Tõlkija puutumatus // 4–5, 190.
Eesti Eksperess
Sulev Vedler Kvaliteetkrimi, „Made in Sweden“ Anders Roslund, Stefan Thunberg „Karutants“
Tõlkinud Tiia Johansson. Pegasus, 2015. 584 lk.
Priit Hõbemägi „Suur seiklus vana maali ümber“ Donna Tartt„Ohakalind“ Tõlkinud Bibi Raid. Pegasus, 2015. 873 lk.
Priit Hõbemägi
„Elon Muski uskumatu teekond tulevikku“ Ashlee Vance“ELON MUSK. Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku” Tõlkinud Triin Aimla-Laid. Küppar ja Ko, 2015. 336 lk.
Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski, Mihhail Uspenski, Jaroslav Verov, Igor Minakov, Andrei Lazartšuk “Keskpäeva varjud” Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials. Fantaasia, 2015. 412 lk.
Külli-Riin Tigasson
Maailm teispool kannatusi Michel Houellebecq“Saare võimalikkus”Tõlkinud Triinu Tamm. Varrak, 2015. 360 lk.
Toomas Vabamäe
Maailmakuulsa pullimehe raamat John Cleese “Igatahes...”Tõlkinud Mai Tõnisoo. Tänapäev, 2015. 398 lk.
Peeter Helme
„Mis on tõde, mis väljamõeldis Leonardo kohta“ Stefan Klein “Da Vinci pärand ehk kuidas Leonardo maailma uuesti avastas” Tõlkinud Krista Räni. Varrak, 2015. 263 lk.
Kätlin Kaldmaa „Suvevalgus Praha linnas“ Salla Simukka “Valge nagu lumi” Tõlkinud Kadri Jaanits Pegasus, 2015 188 lk
Anne Lange
„Kuidas minna lahku?“David Nicholls „Meie“ Tõlkinud Juhan Habicht. Varrak, 2015 384 lk
Sulev Vedler
Henning Mankell “Viies naine” Tõlkinud Maarja Aaloe. Varrak, 2015. 438 lk. Arv Sulev Velder
Arv Tiina Jõgeda. Frederic Beigbeder „Oona ja Salinger“ Tõlkinud Pille Kruus. Varrak, 2015 253 lk.
Arv Sulev Vedler, Dave Eggers “Ring” Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2015. 366 lk.
Arv Tiina Jõgeda. Tuula Karjalainen “Tove Jansson. Tee tööd ja armasta”
Tõlkinud Kadri Jaanits. Varrak, 2015. 304 lk.
Arv Kaarin Kivirähk. Nick Hornby „Naljakas tüdruk“ Tõlkinud Triin Tael. Varrak, 2015. 375 lk.
Arv Tiina Jõgeda. Robert Seethaler “Tubakapoodnik” Tõlkinud Piret Pääsuke. Varrak, 2015. 206 lk
16.http://ekspress.delfi.ee/areen/kullatud-neegrinaise-moistatus?id=71099077
Arv Sulev Vedler. John Grisham “Plaatanipuu” Tõlkinud Toomas Taul. Varrak, 2015. 544 lk.
Arv Mihkel Kunnus. Denis Diderot “Kiri pimedatest. Kiri kurtidest ja tummadest”
Tõlkinud Katre Talviste. Ilmamaa, 2015. 208 lk.
Arv Peep Pillak “Boris Uxkulli päevaraamat Napoleoni ajastust” Ümber töötanud ja välja andnud vabahärra Jürgen-Detlev von Uexküll. Tõlkinud Agur Benno. Varrak, 2015. 275 lk.
Arv Tiit Kändler. Janine M. Benyus “Loomade salakeel. Kuidas mõista loomade käitumist” Tõlkinud Signe Rummo. AS Äripäev, 2015. 533 lk.
Arv Peep Pillak. Orlando Figes “Revolutsiooniline Venemaa 1891–1991” Tõlkinud Tõnis Värnik. Varrak, 2015. 318 lk.
Arv Tiit Kändler. Erwin Schrödinger „Mis on elu?“ Tõlkinud Ruth Lias, Ilmamaa, 2015 278 lk.
Arv. Priit Hõbemägi. Grady Hendrix “Horrorstör” Tõlkinud Fred Taik. Helios, 2015. 243 lk.
Arv Peep Pillak. Christopher Clark „Uneskõndijad. Kuidas Euroopa 1914. aastal sõjateele asus" Tõlkinud Tõnis Värnik, Varrak, 2015 535 lk.
Arv Priit Hõbemägi. David Lagercrantz “See, mis ei tapa” Järg Stieg Larssoni “Millenniumi”-triloogiale Tõlkinud Kadri Papp. Varrak, 2015. 455 lk.
Arv Peeter Helme. Fuchsia Dunlop “Haiuim ja Sichuani pipar. Magushapu söömismeenutus Hiinast” Tõlkinud Kreet Volmer. Tänapäev, 2015. 374 lk.
Arv Margit Tõnson. Tareq Taylor, Kristina Taylor “Tareq. Lihtsad lemmikud”
Tõlkinud Kadri Papp. Varrak, 2015. 192 lk.
Arv Priit Hõbemägi. Angela Carter “Verine kamber” Tõlkinud Krista Kaer. Varrak, 2015. 192 lk.
Arv Tiit Kändler. Friedemann Goebel “Jenast Emajõe äärde. Kirjad kaugetest aegadest”
Tõlkinud Kiira Schmidt. Tartu Linnamuuseum, 2015. 126 lk.
„Lennuhirm“ Erica Jong Tõlkinud Helje Heinoja. Pegasus, 2015. 339 lk.
Witold Szabłowski “Mõrtsukas aprikooside linnast. Reportaažid Türgist”
Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2015. 176 lk
.
31.http://ekspress.delfi.ee/areen/nadala-raamat-andrei-ivanovi-rasmus-hanseni-kirjutuskera?id=72790097
„Rasmus Hanseni kirjutuskera“ Andrei Ivanov Tõlkinud Veronika Einberg. LR 31–33/2015. 143 lk.
Arv Tiina Jõgeda: Cheryl Strayed „Metsik“ Tõlkinud Riina Jesmin Varrak, 2014 334 lk.
Film: „Metsik“ (Wild, 2015). Režissöör Jean-Marc Vallée. Osades Reese Witherspoon, Laura Dern, Gaby Hoffmann jt. Alates 6. veebruarist Eesti kinodes.
Arv Priit Hõbemägi. Boris Fishman “Asenduselu” Tõlkinud Hels Hinrikson. Hea Lugu. 2015. 452 lk.
